Kettaheite hea poiss ja paha poiss lõpetasid karjääri. Nõnda võttis kettaheitja Robert Harting nädal tagasi kokku enda ja Gerd Kanteri eduka sportlastee lõpu.
Tänavune hooaeg polnud Eesti tippsõudjatele mingi meelakkumine: katsetati koosseise, paadid ei libisenud ja meediast lipsas läbi mõni sõnelus.
Ei mingit kahtlust: tänavuse Oscarite teleülekande eest karjääri 11. Emmy võitnud Glenn Weissil on meisterliku otsesõu tegemise kunst käpas. 57aastane režissöör pöördus tänukõnes oma kallima poole ning tegi talle abieluettepaneku. „Sa imestad, miks ma ei taha sind oma sõbratariks nimetada? Sest ma tahan sind nimetada oma abikaasaks!“
„Meist saavad viimsilased, ja õige pea, ning Viimsi on meile juba väga meeldima hakanud,“ ütlevad laulja Gerli Padar (38) ja võistlustantsu treener ning kohtunik Martin Parmas (34). Esialgu on veel küll nii, et tütar Amanda ja Martin on end Tallinna sättinud ning Gerli pakib koos pere pesamuna Camillaga Tartu elu kokku. „Meie elu käib praegu kahes linnas, nii et elame autos. Reaalselt!“ naerab Gerli. „Kui midagi vaja läheb, siis keegi ei leia asju üles.“
Traditsiooniline ja rahvusvaheliselt tunnustatud Matsalu loodusfilmide festival (MAFF) vältab 19.–23. septembrini Pärnumaal. Asukoht – Lihula – on tegelikult sama mis eelmised 15 aastat, kuid haldusreformi tulemusel linastub tänavu ligikaudu 100 filmi kodumaakonnas.
Kui kuulen sõna “valimised”, haarab mu käsi taskuräti järele. Et silmi pühkida, sest kohe hakkab saama pööraselt nalja. Kisub kometiks, millega seoses meenub märtsis Pärnumaalt riigikokku kandideeriva hambamehe tõdemus hiljuti Postimehele antud usutluses, et natukese naeru järel ongi kõigil tuju parem.
Mida lähemale tulevad valimised, seda enam poliitikud pingutavad, et paista heas valguses. Üks, millega inimesi enda poole meelitatakse, on võlusõnade kasutamine. Näiteks kogukonnast ja kaasamisest räägitakse järjest sagedamini. Kahjuks jutuks see enamasti jääbki. Et linnakodanikud end puudutava otsustamises sõna sekka saaksid öelda, pidanuks asumiseltside vastava rolli valdadega ühinemise lepingusse kirjutama. Seda millegipärast ei tehtud, ju siis jäi kahe silma vahele. Loodetavasti parandab Pärnu... Читать дальше...
Kui eelkooliealiste laste kasvatuse eest hoolitseb lastesõim või lasteaed, siis kooliealised lapsed jäävad pärast tunde või enne tundide algust sageli iseendi hooleks. Et seda ei juhtuks, peavad nii lapsevanemad kui õpetajad omama ülevaadet õpilaste vaba aja veetmise kohta. Selliseid võimalusi pakub koolides pikapäevarühm, mis Pärnu I keskkoolis moodustati käesoleval õppeaastal esmakordselt. Rühma tööd juhib õpetaja E. Kallastu.
Tartumaa perefirma ei raiska aega. Varmalt näitavad selle juhid algatust paarkümmend aastat oodatud Pärnu linnapildi muutusest kasu lõigata. Aga mitte ainult.
Eesti märgilistesse hoonetesse hiiglaslikke klaasist monumentaalteoseid valmistanud Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka esimene ühisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon (1972) – see koosnes ligemale 8000 peenikesest klaastorust, jättes ülalt valgustatuna hapra ja õhkkerge mulje.
Kaskedelt langeb sidrunkollaseid ja veidi pruunikaidki lehti, mis maanduvad kastest sillerdavale rohuvaibale. Keset päeva võimutseb vaikus, millele panevad punkti ülelendavad sookuresalgad ja tammedes tõrusid kangutavad pasknäärid. Veidi kummastav on kuulda selle rände ja talvevaru kogumise vahele linnulaulu, aga just sellega kostitavad aedadesse, parkidesse ja metsadesse sattunud väike-lehelinnud.
Põhja-Pärnumaa vald nõuab kohtu kaudu osaühingult E13 üle 10 000 euro, kuna too loobus Pärnjõe vana koolihoone lammutamistööde tegemisest. Ettevõte ei näe endal nii suurt süüd ja on nõus hüvitama 900 eurot.
Esmaspäevast said Tõstamaa elanikud, kes seadsid sammud kohalikku tervisekeskusesse, üllatuse osaliseks, sest üle 20 aasta ühes kohas tegutsenud tohtri uksel ripub silt: “Nendes ruumides toimus perearst Madis Veskimägi vastuvõtt 20.06.1996–14.09.2018.”
Donald Trumpi administratsiooni esimene kinnisvaraost Tallinnas Toom-Kuninga tänaval on ajalooline, sest seni on Eesti olulisim liitlane nii saatkonna kui ka suursaadiku residentsina kasutanud vaid üüripindu.
Kuigi sügisel tundub järgmine aiandushooaeg veel kauge tulevikumuusikana, on just nüüd käes paras aeg teha kasvuhoones ettevalmistusi, et kevadel uue hooga võimsat saaki kasvatama hakata.
Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja, ülikooli infektsioonihaiguste õppetooli juhataja Matti Maimets (62) sai nädal tagasi keskkriminaalpolitseilt kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises.
Ligimesearmastus, hoolitsemine elu hammasrataste vahele jäänute ja keskkonna eest, samuti tunnustus end ka katoliku kiriku suhtes vaenuliku idanaabri kammitsatest vabaks rabelenud Baltimaade saja-aastasele iseseisvusele pidid tõenäoliselt olema paavst Franciscuse laupäeval algava visiidi kandvad teemad.
„Meist saavad viimsilased, ja õige pea, ning Viimsi on meile juba väga meeldima hakanud,“ ütlevad laulja Gerli Padar (38) ja võistlustantsu treener ning kohtunik Martin Parmas (34). Esialgu on veel küll nii, et tütar Amanda ja Martin on end Tallinna sättinud ning Gerli pakib koos pere pesamuna Camillaga Tartu elu kokku. „Meie elu käib praegu kahes linnas, nii et elame autos. Reaalselt!“ naerab Gerli. „Kui midagi vaja läheb, siis keegi ei leia asju üles.“
Ei mingit kahtlust: tänavuse Oscarite teleülekande eest karjääri 11. Emmy võitnud Glenn Weissil on meisterliku otsesõu tegemise kunst käpas. 57aastane režissöör pöördus tänukõnes oma kallima poole ning tegi talle abieluettepaneku. „Sa imestad, miks ma ei taha sind oma sõbratariks nimetada? Sest ma tahan sind nimetada oma abikaasaks!“
Loe kuulutusi SIIT.
Peterburi eeslinna magalarajooni Mati Karmini «Suudlevate tudengite» koopia püstitanud Venemaa ehitusfirma andis mõista, et on kohtuteeks valmis. Tartu linn ei julge veel seda kindlalt väita, ehkki teeb koos kunstnikuga samme kohtu poole.
Eelmisel nädalal algas Kesk-Soomes kohtuprotsess telefonipetturite üle, kes olid varastanud vanematelt inimestelt sadu tuhandeid eurosid. 46 petist esinesid korrakaitsjatena, et veenda vanemaid kodanikke andma neile oma pangaandmeid ja PIN-koode.
Danske Eesti filiaali puudujäägid avastanud ja need tõestanud ekspert räägib oma töö köögipoolest. «Tagantjärele on hea tõdeda, et me olime täiesti õiges kohas,» ütleb ta.
Danske Banki emapanga täna Kopenhaagenis avaldatavast siseauditist peab selguma, kas Eesti panganduse maine põhja lasknud massiivse rahapesu eest võtavad vastutuse ka Taani pangajuhid või veeretatakse kogu süü siinse filiaali töötajatele.
