Kui inimkond tähistab oma saavutusi – põllumajandust, meditsiini ja tehnoloogiat – jääb üks vaikne tsivilisatsioon sageli märkamata. See elab meie jalgade all, väikestes tunnelites ja kolooniates, mida ehitavad olendid, kes kaaluvad vähem kui liivatera. Ja ometi kasvatavad nad seeni, ravivad haavu ning päästavad kaaslasi üleujutustest. Ei mingeid jutte, ei mingeid käske. Lihtsalt koostöö, mis on viimistletud miljonite aastate jooksul. Võib-olla on suurus hoopis suhteline?
