Kui taevas vehkisid üle maailma virmalistest ja päike muutus vaenlaseks, pidid inimesed leidma uusi viise ellujäämiseks. Nii jõudis punakas ooker kehale — mitte moeks, vaid kaitseks. Üks uus hüpotees näitab, et see iidne pigment ei olnud pelgalt kaunistus koopaseinal, vaid eluline kaitsekilp. Lugu sellest, kuidas tolm päästis inimesi, kõlab tänapäeval ehk üllatavalt. Aga 41 000 aastat tagasi võis see olla pääseteeks, et edasi elada ja mitte hääbuda.
