Käsu Hansul on pikk vari. Jagub tänagi nutulaule Tartu ja ta vaimu seisu üle. Kes itkeb taga oma noorusaegu, kes üldse läinud sajandeid, mil kõik justkui kaunim oli … Elada ent tuleb ju täna ja homme. Ja ellujäämiseks julgeda muutuda. Käsu Hans ise vähemalt laulis igipõlise agressori põhjustatud suurtest kannatustest – ta kaasaegsed kaimud teevad tragöödia murukõrgusestki.
