Lõuna-Korea on alustanud märgilise tähtsusega energiainfrastruktuuri arendust, mille keskmes on 108-megavatine vesinikkütuseelemendil põhinev elektrijaam Gyeongjus. Projekt, mida rahastatakse riikliku ja erasektori koostöös, tähistab uut suunda Aasia rohepöördes. Tegu on maailma suurima omataolise rajatisega, mille strateegiline mõju ulatub kaugemale energiatootmisest. Samas kasutab jaam esialgu halli vesinikku, mis on teatav tehnoloogiline ja keskkonnaalane kompromiss. Pikaajalise rohelise ülemineku lubadus püsib, kuid jääb seni deklaratiivseks. Kas selline projekt suudab ühitada tööstusliku ambitsiooni ja rohepoliitika lubadused?
