Kujutage ette, et üks väike ööliblikas võiks päästa kümneid tuhandeid hiiri laborikatsest – ja teha seda täpsemalt ja kiiremini kui senised meetodid. Exeteri teadlased on loonud esimesed geenmuundatud «sensorkoid», kes suudavad helendamise kaudu anda märku infektsioonist või ravimi toimest. See avab ukse uuele ajastule antimikroobsete ravimite testimisel. Kuid miks just vahakoi ja kuidas suudab ta matkida inimese immuunreaktsioone? Ning kas see tähendab, et närilised kaovad laboritest lõplikult? Lahendus, mis ühendab eetika, tehnoloogia ja teaduse, ei pruugi olla päris see, mida esmapilgul ootaks.
