Sellekevadise ulatuslikuma läbikatsumise käigus olin sunnitud eneselegi ootamatult tõdema, et kaks minu elukäiku kõige otsesemalt mõjutanud raamatut on Thomas Manni „Võlumägi“ ja Kyriacos Markidese „Vaikuse mägi“. Tegemist on väga erinevate teostega. 20. sajandi nimekaima saksa kirjaniku 1927. aastal ilmunud suurromaan on üks maailmakirjanduse tähtteoseid. Kolmveerand sajandit hiljem trükivalgust näinud suhteliselt vähetuntud kreeka juurtega USA sotsioloogi religioossele reisikirjale poleks ma ilma Paul Kingsnorthi juhatuseta tõenäoliselt võib-olla üldse sattunudki.
