Talvel naabrite juures kaminatule paistel istudes sain Kostaselt [autori naabrilt] teada, et ka Kreekas on komme suvisel pööripäeval üle lõkketule hüpata. On see tõesti võimalik, lähevad mu silmad suureks. Minu üllatust mõistab täiel määral see, kes on Kreekas kuuma suve seltsis veetnud. Hirm võimaliku loodustulekahju eest tiksub paljudel kuklas ja veidi pikemalt siin elanud sisserännanutelgi on oma sellekohaseid kogemusi meenutada. Kreeka suve juurde ei käi mitte ainult türkiissinine kristallselge meri ja kokteiliklaas rannabaaris, vaid ka võpatus südames, kui nina kusagil suitsuhõngu haistab või silm märkab mägedes suitsusammast.
