Palverännak on inimkonna ajaloos alati olnud sisemise muutumise ja usu süvenemise tee, kus sammud maisel rajal muutuvad sümboliks inimese vaimsel teekonnal. Kristlikus traditsioonis kuulub maailma kuulsaimate palverännakute hulka Santiago de Compostela tee Hispaanias, mida tuntakse Camino de Santiago ehk Jaakobitee nime all. Olen ise mitu korda Santiagos käinud, mitte alati Jaakobiteel, aga alati palverändurina Santiago katedraalis. Kui ma viimane kord käisin, küsisin palverändurite üle arvet pidavatelt vabatahtlikelt, kui palju inimesi Eestist oli aasta jooksul käinud (arvasin, et mõned üksikud). Minu suureks üllatuseks vastati, et lausa mitusada, proportsionaalselt tunduvalt rohkem kui naaberriikidest Soomest ja Lätist ja sama palju kui katoliiklikust Leedust. Kas eestlaste ja Camino de Santiago vahel on mingi salapärane seos?
