„Vaata, vaata, siit lähevad jäljed! Tule, lähme!“ on mu nelja-aastane lapselaps suures õhinas juba enne, kui oleme saalis istet võtnud. Ta haarab mul käest ja tõmbab mind mööda trepiastmetele kleebitud ja ärklisaali ukse taha juhatavaid käpajälgi aina edasi. Õhin kestab ka etenduse ajal ja hiljemgi, kui saab etenduses nähtud heegeldatud loomadele pai teha ja treppidest käpajälgi pidi tagasi garderoobi minna.