Aasta esimene täisnädal vajutas gaasi põhja. Välispoliitika täitis meie mõtteid ja kommentaariume, olgu see siis diilitegemist saatev ähvardus, et üks NATO liitlane võtab (sõjaliselt, ostab, hangib mingil muul moel?) ära teise saare (ja et ärge muretsege, nii asjad käivadki) või teadmine, et jõupoliitika on häbitult ilma varjudeta ekraanil. Kindel on üks – külma närvi läheb vaja enam kui kunagi varem.
