Konservatiivses retoorikas kordub viimasel ajal üks väide: sooliste stereotüüpide murdmine ja Istanbuli konventsiooni põhimõtted pidavat „muutma naiseks olemise tähendust“. Justkui oleks naiselikkus ohus, kui räägime võrdsetest võimalustest, majanduslikust iseseisvusest ja võrdsest partnerlusest. See väide ei kaitse naisi. See kaitseb rolle. Rolli, kus naine on eelkõige ema ja abikaasa. Rolli, kus tema väärtus sõltub teiste vajadustest. Rolli, kus tema turvatunne sõltub kellegi teise heast tahtest. Just see ongi probleem.
