Eesti koolilõuna on kummaline nähtus. Paberil on kõik korras: normid on täidetud, kalorid loetud, määrused kehtivad ja raha ka justkui olemas. Ometi kerkivad igal aastal eri koolides ikka ja jälle üles samad probleemid – toit saab otsa, portsjonid on liiga väikesed, lapsed ei jõua või ei taha süüa. Ja alati leiavad kõik seletuse, miks on süüdi keegi teine.
