Läänes on kliimadebatti hakanud ilmuma uus pragmaatilisus, seda valijate survel, kes on väsinud kiiresti kasvavatest energiakuludest ning ärritunud üha hüsteerilisemast ja patroneerivamast kliimaretoorikast. Washingtonist Westminsterini, Berliinist Canberrani seisab poliitiline eliit silmitsi lihtsa tõega: jõulised netonulliheite (osa heiteid jääb, aga need kompenseeritakse kuidagi teisiti – toim) kohustused toovad kaasa majanduslikku pitsitust, samal ajal kui kliimakasu jääb mõõtmatuks ja kaugesse tulevikku, kirjutab Bjørn Lomborg, mõttekoja Copenhagen Consensus president.
