Gröönimaa ei ole lihtsalt lumest ja jääst kaetud saar – see on planeedi termomeeter ja viitsütikuga pomm ühes tükis. Teadlased on esimest korda suutnud jäljendada, kuidas jää ja atmosfäär omavahel pikas ajaskaalas suhtlevad. Selgub, et kõik pole nii lihtne kui «soojem ilm, rohkem sulamist». Mõned tagasiside teed isegi aeglustavad jää kadu... aga mitte kauaks. Mängu astuvad mehhanismid, mille mõju alles nüüd täiel määral mõistetakse. Kui need protsessid vallanduvad, võib tagajärg olla pöördumatu. Mis on see nähtus, mis muudab sulamise iseeneslikuks ja aina kiiremini kulgevaks?
