Irvhambad on saanud juba aastaid hambaid teritada valitsuse alkoholi aktsiisipoliitika kallal. Viimase kahe valitsuse aktsiisipoliitikat võib nimetada läbikukkunuks, sest maksuraha läheb Läti riigieelarvesse ning alkoholitarbimine Eestis on pigem kasvanud või paremal juhul jäänud samaks. Ainuke, mis jääb Eestisse, on alkoholi liigtarbimisega kaasnevad tervise- ja muud kahjud, mis tuleb nii või teisiti kinni maksta meie inimestel. Tegelikult oleksid aktsiisi tõstjad pidanud mõtlema selle peale, et pikemas perspektiivis ei too aktsiisi tõstmine Eesti riigieelarvesse suurt sissetulekut: alguses kogutud maksuraha kasvab, kuid varem või hiljem hakkavad inimesed vähem tarbima. Eriti kui Läti on kõrval ning alkohol kui selline pole kaup, mis kiiresti rikneda võiks. Aga see omakord on tähendanud, et laekumised eelarvesse väheneksid.
