Mina ei ole nõus sellega, et Tartu rattaringlus võitis vandaalide südame, nagu Postimehes üks pealkiri üleeile tõdes. Jah, seda lugu lugedes võis vaid imestada, kui lolle mõtteid mõne inimese aju toodab. Et kuidas rendirattaga mööda kõnnitee äärekive muudkui üles-alla sõita ja vaadata, kas rehvid purunevad! Või mänguväljakul ratas põlema panna! Või mitmekesi velosipeedile ronida. Või suurt hulka rattaid kavalusega terve päev oma sõpruskonna käes hoida...
