Täiskasvanu, kes mingil põhjusel lasteraamatuid loeb, on nagu kolme silmaga kits eesti rahvajuttudes. Kahe silmaga loeb ta lugu, tema sisemine laps on haaratud sündmustest ja karakteritest. Aga kolmandat silma ei õnnestu autoril uinutada. See jälgib loo kulgu suure inimese seisukohalt ning leiab kõrvalteemasid ja ridadevahelist, mis lapse vaatevinklist ehk isegi ebaoluline tundub.
