Eestlaste ajalookogemus on selline, et meile seostub migratsioon okupatsiooniajaga. Seepärast ei saa pahaks panna meie inimeste reserveeritud suhtumist sisserändesse. Eestis pole veel tänaseni lõpuni mõtestatud nõukogude aega ning kohalike kollaborantide osa selles. Näiteks leidis suurem sõjajärgne sisseränne 1950.–1960. aastatel aset tingimustes, kus siinsest tööstusest oli üle poole kohalike parteigenossede kontrolli all ning need olid huvitatud massilisest tööjõu sissevoolust idast. Tänu sellele olid vabariigi näitajad kõrgemad ning plaani ületamisest raporteerimine omakorda tähendas preemiaid, ordeneid ja karjääritõusu.
