Uuringud näitavad, et arvestatav osa eesti õpetajatest kannatab laste ja lastevanemate poolse vaimse ja füüsilise vägivalla all. Eriti kipuvad huligaansuste, ähvarduste, solvangute ja ahistamise ohvriks langema nooremapoolsed õpetajad. Esiteks peab kohe rõhutama, et kui inimene ei ole võimeline end klassi ees sõnadega kehtestama, ei ole tema koht koolis. Samas peab õpetajavastase vägivalla puhul möönma, et antud teema kätkeb endas erinevaid nüansse. Meie vasakpoolsetele meeldib rõhutada, et kõik on võrdsed. See suund on domineerinud viimastel aastatel ka meie hariduspoliitikas, tuues kaasa näiteks pedagoogide palkade võrdsustamise, mis aga vaatab mööda asjaolust, et inimesed pole oma pühendumuselt, võimetelt ja tulemuslikkuselt võrdsed. Ka kool peaks rohkem arvestama individuaalsete eripäradega, sest üks inimene sobib õpetama algklasse, teine keskastet ja kolmas gümnasiste.
