Marika Kullamaa: rahulolematus teeb elurõõmule liiga
/nginx/o/2019/04/01/11914834t1hb13b.jpg)
Kui Eesti Rahva Muuseumi sõber käib guantši rahva muuseumis Hispaanias Tenerife saarel, siis leiab ta eest muistse hõimu loo saart asustanud aborigeenidest, kelle esimesi elumärke selles paigas dateeritakse 2500 aasta taha. Need olid heledapäised, sinisilmsed ja pikka kasvu, justkui kõige puhtamad germaanlased. Sajandeid hiljem on leitud Kanaari saartelt megaliitide ajast pärit kultuuri säilmeid: joonistusi ja tähemärke, mida pole suudetud tänini dešifreerida. Ürgne kahest auguga kivikettast koosnev tööriist teravilja käsitsi jahvatamiseks, käsikivi, oli neil ometigi kasutusel, justkui eesti vaeslapsel ammusel ajal. Seega taas kinnitus selle kohta, et inimkond on üksteisega ringiratast seotud.