Tänapäeval tehtava teatri puhul ei ole asjakohane küsimus, kas näidendit on ka kaasajastatud. Võib vaadelda esteetikat ja näitlejate tehnilisi võtteid ning hinnata nende uudsust, aga kui lavastaja Kertu Moppel on võtnud ette just Ibseni «Rahvavaenlase», toonud selle lavale Eesti Draamateatris, aimates ette ka sihtgruppi, siis see ongi juba kaasajastamine – alusmaterjali toomine minevikust (või ka tulevikust) tänasesse päeva. Seda on Moppel teinud.
Küllap kõige enam viidatud Eesti Vabariigi põhiseaduse osa on selle preambul, mis seab Eesti riigi ülimaks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Endastmõistetavalt peab selle täitmiseks olema riigis kodanikke, kes keelt ja kultuuri kannavad.
Viimaste aastate vanemapuhkuste ja -hüvitiste reform on keskendunud suuresti selle, et saada isad emadega võrdselt väikelaste ja koduse majapidamise eest hoolitsema. Kuigi vastu võetud sisulised muudatused, nagu isakuu, rakenduvad alles enam kui aasta pärast, on isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas juba praegu pea kahekordistunud.
Eestiski viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud vastuseis suurtele projektidele läks maailma mitteametlikule pealinnale New Yorgile kalliks maksma. Algselt kodanikkonna võiduna esitatud suurfirma tõrjumine on nüüdseks asendunud üldise pahameelega.
Eesti kunstnike liitude näitused on tavaliselt avatud vooruga ning kunstnikud saavad ise oma töid näitusele esitada. Riias avatud näitusele valis tööd toimkond koosseisus Jaan Elken, Mari Roosvalt ja Tiiu Rebane, võttes aluseks maalikunstnike liidu viimaste aastate ülevaatenäitused.Ehkki tegemist ei ole läbilõikega Eesti maalikunstist (mis ei olnud ilmselt ka näituse eesmärk), on tööde ja autorite valik esinduslik nii kvaliteedi kui ka omanäolisuse mõttes ning seda võiks siiski käsitleda Eesti maalikunsti tutvustusena. Читать дальше...
Põhjaliiga asutajalt Umberto Bossilt pärineb kuulus lause, mis võttis kokku nende eduloo 1990. aastate alguses: «Meie rahvas on valmis rünnakuks. Mõned ütlevad, et riik on lagunemas, kuid mina tunnistan ainult üht riiki, milleks on Padania. Mind ei huvita Itaalia.»
Reedel suri 90-aastaselt legendaarne filmitegija, kunstnik ja fotograaf Agnès Varda. Tegemist oli prantsuse uue laine teerajajaga (tema filmidest said mõjutusi nii Jean-Luc Godard kui ka François Truffaut) ning laiemalt ajastu ühe tuntuima naisrežissööriga kogu Euroopas.
Eesti väikelinnades võtab maad vananevale ühiskonnale iseloomulik kinnisvaratrend: karjuv puudus on tekkinud väikestest korteritest, kuhu trepist ronima ei pea.
Poliitiline uustulnuk, koomik Volodõmõr Zelenskõi astus suure sammu lähemale Ukraina juhiks saamisele – lävepakuküsitluste kohaselt pälvis ta presidendivalimiste esimeses voorus umbes 30 protsenti häältest, mis tulid peamiselt uusi tuuli ihkavatelt ja vanades liidrites pettunud valijatelt. Rahva protest aga polnud nii vali, et selle toel juba esimeses voorus riigipeaks tõusta.
Poliitikutel peab olema väga raske loobuda teaduse rahastamise lubadusest, sest viimase aastaga jõudis Eesti teadus maailma 10 kõige edukama teadusriigi tippu, kirjutavad akadeemik Jüri Allik ja Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk.
Üldistav sõim ja lahmimine ei ole sama, mis kriitika. Viimasest võib vahel tõusta ka mingit kasu, esimesest enamasti ainult tüli. Mida siis teha?
Vabariigi president kutsus riigikogu 14. koosseisu esimese istungi kokku selle nädala neljapäevaks. Kolm valitsuse moodustamiseks läbirääkimisi pidavat erakonda otsisid aga südamekinnitust nii endale kui ka partneritele nädalavahetusel korraldatud volikogude koosolekutelt.
Varssavist, 31. märtsil. «Kurjer Warszawski» teatel tuli Domanevitschi piirkonnas 60 vene talupoega üle piiri Poolasse ja palub nüüd, et neid Poolasse elama jäetaks.
