Geipaar, kes nõudis riigilt kahjutasu, sest neil ei ole kooseluseaduse tänini puuduvate rakendusaktide tõttu võimalik oma kooselu rahvastikuregistris kirja panna või ühiselt tulusid deklareerida, jäi riigikohtu eilse otsusega hüvitiseta.
Postimees käis uurimas, kui palju on teispool Vene piiri alles jäänud veel seto vaimu ja kultuuri.
Täna avatakse Pärnu vähemusrahvustele üheks päevaks keelekohvik Räpi Ka. Suvepealinna on kutsutud Kohtla-Järve punt Syge Gang, keda võõrustab siinkandis vana kooli räppi viljelev EPT.
Homme jõuab Eestis tiirutav juubelilaulupeo tuli Pärnumaale ja siitkandirahval avaneb võimalus kolme päeva jooksul tule tulemisega seotud rohketest ja elamuslikest sündmustest osa saada.
On aasta 2001. Pärnu Tallinna maantee linnasauna pööningul magab 28aastane Kaido, käeulatuses poolik pudel odekolonni. Ta pikk ja sihvakas keha on täidest pungil. Üle selja jooksevad külmavärinad, korstnapilust paistab õhkõrn valgushelk ja avast tungib punkrisse tuuleiil. Välja hingates paiskab ta õhku silmapaistva aurupilve. Õues on –15 kraadi.
Sel nädalal jõudis mis tahes seltskonnas jutt ikka ja jälle ilmani. Leitsak tõi varased suvekülalised Pärnusse. Veel mõni aeg tagasi siin seerinud turistid Lõuna-Euroopast asendusid vene keelt rääkiva rahvaga lähemalt ja kaugemalt, samuti lätlastega ja üle tüki aja kohtasin soomlasi, kes olid Pärnus esimest korda. Uskumatu!
Pärnu linnas Malda külas on Tamme talu ürdiaia perenaisel Heli Viedehofil käed-jalad tööd täis, sest kevad tõttab kalendrisuvesse ja ligemale 500 sordi, liigi ja ristandiga kollektsioonaias jätkub alati askeldamist. Liiati on Tamme talu kaasatud Eesti-Läti ühisprojekti “Garden Pearls” ehk maakeeles “Aiapärlid” ning juulis toimuvaks avatud aedade päevaks peavad paika saama projekti toetusega valmistatud sildid. Neil on iga taime nimi eesti ja ladina keeles ja rahvusvaheliselt üheselt mõistetav piktogramm... Читать дальше...
Kui Üllar Kütt oli jõudnud olla politseinik kolm kuud, lasti Mäo ristis tulevahetuses maha kaks tema kolleegi. Üks neist oli mees, kes oli teda sellesse ametisse kutsunud. Ehkki politseitöös tuleb ette nii mõndagi ja palju näeb elu pahupoolt, pole Kütt iialgi kartma löönud. Väga palju abi on mustast huumorist.
Nelja-aastane laps viskab õpetajat tooliga, viie-aastane kardab paaniliselt lasteaeda minna, sest üks rühmakaaslastest kolgib ja hammustab, vastu ei saa hakata, sest vägivallatseja lükkab pikali ja istub kaksiraksi seljas. Kümne-aastane peksab, lõhub ja röögib täiest kõrist. Järele jätab siis, kui häält enam ei tule.
Petr Jehlička on Inglismaal tegutsev tšehhi päritolu sotsiaalteadlane, kes uurib Ida-Euroopas levinud, kuid läänes pigem vähe tuntud „mitteformaalset toidukasvatamist ja levitamist ning sellega seotud teadmuse jagamist“, teisisõnu potipõllundust keskkonnasäästlikkuse vaatenurgast.
Valge karvapall tuterdab mööda puuri ringi, hallikad silmad uudistamas maailma, millega tal on olnud aega tutvuda ligi kuu. Selle kassipoja ja tema nelja õe-venna elu algas kodutult, kuniks Türi Halduse abil toimetati nad Sooja Pessa.
Nii hull kui sellel kevadel, pole olukord veel olnud, tõdevad mesinikud, kelle tarusid karud vaat et üle päeva rüüstavad ja koduõuedelgi kartmatult tegutsevad.
Neid, kel pole kodus ühtegi isetehtud moosi- või mahlapurki, pole Eestis ilmselt palju. Maal elades on kartulipõld või kasvõi väike peenar porgandite ja sibulate jaoks olemas. Linnas elades varustavad köögiviljade või marjadega enamasti pereliikmed-tuttavad. See on meile ja teistelegi Ida-Euroopa riikidele südamelähedane ja harjumuslik tegevus. Lääne-Euroopa sotsiaalteadlastele võib selline toidukasvatus suurt huvi pakkuda. See lausa üllatab.
