Soome peaminister Antti Rinne lubas hiljuti YLE eetris, et paneb oma pea pakule, kui järgmise aasta augustiks ei ole Soomes rakendust leidnud vähemalt 30 000 uut töötajat ning valitsuse plaan jõuda mõne aastaga 75-protsendilise tööhõiveni on endiselt jõus, kuid maailmamajanduse jahenemise tõttu muutub selle elluviimine üha keerukamaks.
Parlamendisaadik Raimond Kaljulaid peab uue kodupartei leidmiseks kõnelusi nii sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakonnaga,
Külanaine sõitis salaküttide tabamise eest makstud preemia eest soojale maale puhkama.
„Piltlikult öeldes tuleb aeg-ajalt keegi risti lüüa. Öelda lihtsalt, et korruptsioon on halb, pole piisav. Mõnda veenavad ainult trellid,“ tunnistab Arnold Sinisalu, kaitsepolitseiameti ehk kapo peadirektor.
Kui paljud toidud ja toorained on mingil ajahetkel väga populaarsed ja seejärel vajuvad justkui unustusehõlma, siis hakkliha on viimased 50 aastat – sõltumata riigikorrast – suutnud pidevalt laineharjal püsida. Milles siis peitub tema edu võti, selgitab mitme kokaraamatu autor Kristina Efert.
Kui loeme Jaan Krossi raamatust „Kolme katku vahel“, kuidas õpetaja Bartholomeus Frolink 1546. aasta paiku punkt kell kuus hommikul oma korterist välja astub, et kooli minna, kus õpilased juba ootavad, ei küsi me endalt mitte, kuidas ta (ja koolipoisid) täpset aega teavad. Tänapäeval tunduks see küsimus suisa kohatu. Kõigil ju kell käe peal või vähemalt telefon taskus ja igas trammis-bussis näeb aega sellel puldil, mille ees sõidukaardiga sähvitakse.
„Meil kõigil on õigus oma tunnetele ja kõik emotsioonid tuleks ka lahku minnes läbi elada, aga kuidas minna lahku rahumeelselt, kui sisimas keeb viha? Eriti veel, kui peres on lapsed. Vahel on hea inimestele meelde tuletada Buddha sõnu: vimma pidamine on nagu mürgi joomine lootuses, et see vaenlase tapab,“ ütleb paari- ja pereterapeut Marlen Tammsaar-Ojamets.
Kuldne sügis pole vaid Soome ja Skandinaavia pärisosa. Kasutades selle kuu algusest Peterburis ja Leningradi oblastis Eesti kodanikele kehtima hakanud tasuta e-viisat, on ehk õige hetk oma pilk Neevalinna poole pöörata ja ehtsat Vene sügist nautida. Mida Eestile lähimas metropolis ja selle lähiümbruses peale sügisvärvide veel tingimata vaatama peaks, soovitab populaarse raadiosaate „Müstiline Venemaa“ autor David Vseviov.
Kui 1970. aastate pornotööstusest rääkiva telesarja „The Deuce“ täht Emily Meade sai mullu teada, et tema ekraanipartner James Francot süüdistatakse näitlejahakatiste seksuaalses ärakasutamises, nõudis ta, et võtetele kaasataks intiimsuskoordinaator. See on #MeToo-ajastu uus ja vajalik moeamet: isik, kes aitab üksikasjalikult intiimstseenide koreograafiat paika panna ning kannab hoolt, et ükski näitleja end ärakasutatuna ei tunneks.
„Kõigepealt asustame Kuu ja siis Marsi – see on paratamatus, sest inimasustus Maal ei ole igavene ja meil peab olema võimekus ka teistel planeetidel hakkama saada,“ sõnab Mart Noorma. Eestlastel võiks olla tulevases Kuu-elus oluline roll. Sest kes oleks parem ehitama kuuroboteid ning looma kuuküberkaitset? „Kuu-programmide toetamine oleks win-win situatsioon nii meie teadusringkonnale, ettevõtlusele kui ka kõigile Eesti inimestele,“ leiab kosmoseprofessor.
Kesiste säilimistingimuste ja aktiivse taaskasutuse tõttu on säilinud vaid üksikuid 13. sajandiga dateeritavaid arheoloogilisi jälgi tallinlaste kehakatetest. Küll aga võib tekstiilitöö kohta teha järeldusi leitud töövahendite põhjal, kirjutab arheoloog Erki Russow.
1919. aastal vastu võetud maaseadusega sundvõõrandati üle tuhande mõisa üle kogu Eesti. Valdavalt baltisaksa eliidile kuulunud suurmaaomandist loodi üle poolesaja tuhande talu. Noore riigiaparaadi jaoks oli tegu väljakutsega, mis kujundab meie asustuspilti tänaseni, kirjutab ajaloolane Kadri Tael.
Tänaseks saja-aastane maaseadus oli üksnes esimene samm Eesti halduskorralduse põhjalikul ümberkorraldamisel. Kogu iseseisvusperioodil muudeti ainuüksi maaseadust ennast 13 korda, maaseaduse rakendusakti ehk maareformi teostamise määrusi aga 35 korda, kirjutavad Tartu Ülikooli õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak ja Tartu Ülikooli doktorant Karin Visnapuu.
Mõni aeg tagasi tuli turule jälle üks uus iPhone. Sellega seoses tehti ka tarbijauuring, et selgitada välja, kuidas uus telefon inimestele meeldib. Sellised uuringud annavad toote loojale hea ülevaate, mida tulevikus teisiti teha. Haridus on oma loomult samasugune toode ja õpilane selle tarbija. Kuidagi on aga aastatega kujunenud välja suund, et õpilasel pole lubatud haridussüsteemi kujundamisel kaasa rääkida.
