Sotsiaaldemokraadid ei välista Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere (63) toetamist Eesti vabariigi presidendi kandidaadina, kuid enne tahaksid vastuseid eilsel veebikohtumisel ebaselgeks jäänud küsimustele.
Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev tõdes, et häälekamatest koalitsioonierakondade liikmetest võib jääda küll mulje, nagu lõhuksid valitsust suured lahkhelid, aga tegelikult ei ole Stenbocki majas mingit tüli. «Kui suudame tõsistel teemadel rääkida ja puudusi välja tuua ning konkreetseid samme astuda, siis nii peabki töö käima,» lausus ta.
Olen leppinud olukorraga, et ma valdavat enamikku vaktsiiniskeptilisi tuttavaid mõjutada ei suuda. Ma ei ütle neist lahti, kuid jälgin nende tegevust kurvastusega, kirjutab Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Toomas Jürgenstein (SDE).
Õhtul kella 22 aeg kukkus politsei- ja piirivalveameti kinnitusel Helsingist Tallinna poole suunduvalt Finlandia laevalt inimene vette.
Aasta on jõudnud teise poolde ja lehvitab järele eelnenud kümnendile. Enne selle unustusse vajumist on sobiv aeg teha kokkuvõtteid aastatest 2011–2020. Neil aegadel on minul olnud au hoida kätt linna rahavoogude pulsil. Annan ülevaate koos kõrvalpõigetega möödunud kümneaastase perioodi finantsdünaamikast ja -seisust Pärnus, kaasates võrdlusbaasiks teisi omavalitsusi. Usun, et järgnevad read aitavad meenutada koos tehtut, kordasaadetut.
Pea märkamatult on end sisse seadnud august. Hiliskevadised raipehaisulised pihlakaõied on praeguseks vormunud apelsinikarva kobarateks, mustikapuhmad on kohati juba värvunud lillakaspunakaks ja puistavad lehti ning paljud viljapõlludki on juba jõutud koristada. Teadmine, et ööd võõpuvad iga päevaga aina tumedamaks, paljud taimed lõpetavad õitsemise ning sulelised pööravad nokad lõunasse, teeb pisut kurvaks, kuid aastate jooksul olen tabanud, et augustilgi on oma võlud.
Pärnu juugendliku Ammende villa õuel sagib täna ja homme ringi tavatult palju valgevene rahvusest inimesi, sest siin toimub sündmus “Valgevene talu kallistab Eesti talu”.
Pärnu raekoja saalis kuuleb sel laupäeval esimest korda venekeelse noorteooperi “Korstnapühkija” kontsertettekannet, milles osalevad Tallinna Vene kultuurikeskuse laulustuudios õppivad noored ja Vene teatri näitlejad, nimiosa on aga usaldatud pärnakale.
On juulikuu laupäeva pärastlõuna, särab päike ja õues on hingematvalt kuum. Kõlab kohtuniku vile. Kaelarihm langeb ja platsil rõkkab range: “Oota! Oskar, oota!” Ja siis see saabub, kannatamatult oodatud: “Tule!” Neli käppa ja kaks jalga tatsuvad ühes rütmis, saabub esimene takistus, selle eel hõige “Hopp!” ja Oskar hüppab.
Kollektiivpuhkuse tõttu suletud Kilingi-Nõmme vabaajakeskuse uste avamiseks kutsus Saarde vallavanem Külli Karu kohale lukuabi.
“Sa pead oma nime hauatähiselt eemaldama, sest sind sinna ei maeta!” – sellise vastuse sai kevadel leseks jäänud vanaproua Kaja Must oma lahkunud abikaasa õelt. Üks kurvemaid asju siin elus on lähedase ja armastatu kaotamine, eriti traagiline on olukord siis, kui leinajad ei suuda pärast matuseid lahkunut puudutavates küsimustes kokkuleppele jõuda.
Suvepealinna südames Martensi väljakul, mida ümbritsevad kaubanduskeskused, kontoripinnad, korterid ja kust päevas möödub tuhandeid inimesi, kohtab ka elunautlejaid, kes kuukavad vägijooki, magavad pinkidel ja kergendavad sealsamas keha.
Kiievi äärelinna pargist leiti eile pooduna valgevenelasi toetava vabaühenduse juhataja Vital Šišov (pildil), kes kadus päev varem hommikujooksu ajal.
See pole võitlus Afganistani pärast, see on võitlus vabaduse ja totalitarismi vahel, kirjeldas Helmandi provintsis Talibani pealetungile vastu seisvaid valitsusvägesid juhtiv kindral Sami Sadat toimuvat BBC-le.
Logistikaettevõtjate sõnul on tänavu läinud kehvasti kõik, mis vähegi minna andis. Alguses tõi pandeemia suuresti vaid idast läände liikunud ekspordi tõttu ennenägematu konteineridefitsiidi. Sellele järgnes märtsis Suessi kanali ummistus. Maailma ühe tihedama meretee sulgemine jättis sadu laevu järjekorda ootama ja kui kanal taas avati, põhjustas hilinenud laevade ootamatu saabumine Euroopa sõlmpunktides uued ummikud. Sellele järgnesid juunis laevade lastimisviivitused Lõuna-Hiina sadamate lähistel sagenenud Covidi-juhtumite tõttu. Читать дальше...
Teatavasti tegi Euroopa Komisjon liikmesriikidele hiljuti ettepaneku, mille järgi vähendataks 2050. aastaks saasteainete emissiooni transpordis vähemalt 90 protsendi võrra. Euroopast peaks selleks ajaks saama maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu. 1990. aastaga võrreldes peaks 2030. aastaks saasteainete heitkogus vähenema 55 protsendi võrra. Kas see on võimalik ka lennunduses?
Endine Tartu linnapea, peaminister ja nüüd eurosaadik Andrus Ansip on vaktsineerimise suhtes kriitiline: keegi peab olema otsekohene ja raudse käega juht. Peaminister Kaja Kallase kauane tegevusetus on aga viimas meid katastroofile. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik on oma rollis läbi kukkunud. Sule saab viimaks sappa sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, pingete maandamiseks.
