ERSO kontserdisari «Audiospaa» alustab õhtuti ja hilisõhtuti ning sarja kontserdid täidavad orkestri peadirigendi sõnul minimalismihuviliste soovunelmaid. Kavva on võetud rahulik muusika, mis võiks võtta kuulajais tuure maha. «Meie teraapia on muusika. Mängime parimat muusikat, mis viimaste aastakümnete jooksul kirjutatud,» lubas Elts. Sarja avas kontsert «Sulades üheks».
Kui kaheksa esimese ekspeditsiooni päeva jooksul oli Estonia vrakki ja selle ümbrust uuritud sonari ja allveerobotitega, siis eile, üheksanda päeva pärastlõunal hüppasid vette esimest korda vabatahtlikud Saksa tuukrid, et vraki paremas pardas olevaid vigastusi täpsemalt uurida.
Kui Baltimaade transpordiministrid, raudtee-ettevõtete juhid ja teised tippametnikud möödunud nädalal ühiselt Tallinnast rongiga Vilniusesse sõitsid, võttis see koos pausidega üle 12 tunni. Kui järgmine kord Rail Balticu avamisel sama teekond ette võetakse, peaks kohale jõutama kolme tunni ja 38 minutiga. Paraku ei juhtu see lähiaastatel, sest alguses 2026. aastaks valmima pidanud raudteele ei jõua rongid enne kümnendi lõppu.
Kui maestro Paavo Järvi pärast ovatsioonidega lõppenud kontserti publiku ette autogramme andma saabus, andis legendaarne estoonlane Arne Mikk märku: «Üks kord: elagu! Kaks korda: elagu, elagu! Kolm korda: elagu, elagu, elagu!» Ligi kakskümmend Zürichisse kohale sõitnud Eesti muusikasõpra vallandasid niisuguse tervituskoori, et klaasid Credit Suisse’i šampanjavastuvõtule kutsutute käes tahtmatult nõksatasid ja pead pöördusid kui käsu peale sinnapoole, kust see võimas heli lae alla paiskus.
Abhaasias sündinud 19-aastane eestlanna Jana proovib omal nahal Eesti põhiseaduse toimimist, mis kinnitab 36. paragrahvis: igal eestlasel on õigus asuda Eestisse. Tegelikult on aga selle õiguse realiseerimine Janale tähendanud pidevat takistuste ületamist. Ühe noore Abhaasia eestlase elama asumine ajaloolisele kodumaale ei tohiks olla nii keeruline.
«Tähelaev lülib välja oma varpmootorid ja avastab end vaenlase hävitaja kõrvalt. See tsivilisatsioon ei tundu sõbralik ning hävitaja näib sättivat valmis oma relvasüsteeme – ega muuks kui rünnakuks. Tähelaeva kapten annab käsu kiirelt põgeneda – kuid midagi on ometi lahti? Meie kangelased koos tähelaevaga on haardekimpu haaratud! Aeglaselt, aga järjekindlalt imetakse nad hukatusse.» Sobilik ulmefilmi stsenaariumi jaoks, kas pole?
Varem linnahaljastuses tüüpilised istutatud lillepeenrad ja pöetud hekid on tohutult vähenenud ning nende asendamine kartuliõitega vaevalt et linnas seda kaotatud ilu korvab. Aga mis sisu on veel mõistel pargiarhitektuur?
