Varasematel aastatel on 9. mai mälestuspidustused olnud võrdlemisi meeleolukad. Mälestusmärkide juurde on kogunenud teise maailmasõja veterane, nende järeltulijaid ning sõjas hukkunute lähedasi, aga ka niisama huvilisi. Tõstetud on pits, langetatud pea ja mängitud muusikat. Kokkutulnud on pidanud kõnesid ning kasutanud Venemaa ja ka Nõukogude Liidu sõjaaegseid sümboleid.
Kirjandusmuuseumi saal oli reedel rahvarohke, sest loomisel oli Jaan Kaplinski selts. Päevale oli antud alapealkirjaks «Ökoloogilise kultuuri paljukeelne poeesia», mis võtab lühidalt kokku selle suurmehe elu ja tegevuse.
Täna algab kirjandusfestival Prima Vista. Pärast kaht pärsitud lähisuhetega koroona-aastat on taas võimalik täie vaardiga purjetada kirjandusmeres, festivalilaeva pardal kirjanikud ja lugemishuvilised. Kuid kaasa on kutsutud muidki.
Kambja vallas Kaatsi külas Otsa talu hoovis loivab ringi vana koer, murul lösutab kirju-mirju kass ja ratsutamisteraapiaks on valmis pandud vana hobune Rioola. Füsioterapeut Tuuli Bürklandi esimene patsient on 12-aastane Kroonuaia kooli õpilane Amanda, kel on diagnoositud Downi sündroom. Haigus tekitab tüdrukule vaevusi ning nende leevendamiseks käib ta hobust kaasavas füsioteraapias. Pärast Amandat tuleb sel päeval veel kaks patsienti.
Tartu olulisimad maamärgid peaksid olema ja kuni mingi ajani ka olid raekoda, ülikoolid, Emajõgi, Toomemägi. Nüüd jääb vägisi linna sisse sõites mulje, et linna on hiivanud porno- või džentelmenide klubi ettevõtjad. Kohati võiks isegi öelda, et Eestile on tekkinud oma seksipealinn.
Haldusreform ja lasteaiavõrgu reformimine on Põltsamaa vallas tekitanud palju pingeid.
Hiinalinnas otse Tüve tänava vastsete sotsiaalmajade kõrval on autoparkla, mida vaatama kutsudes küttis kohalik korteriühistutegelane huvi üles jutuga, et tema tuttavad ka ei usu, et selline asi Tartus üldse võimalik on – suur hulk seisma jäänud autoromusid, mõnel pole rattaidki all.
