Vastuseks Kaja Kallase sotsiaalmeedias öeldule, et Venemaa kodanikele ei tohiks sõja tõttu anda turismiviisasid Euroopa Liitu, reageerisid Venemaa ametiisikud labasuste ja õelate märkustega. Putini meeskonnas asenduspresidendiametit pidanud ja praegu julgeoleku nõukogu aseesimees Dmitri Medvedev säutsus üleeile Twitteris Eesti kohta: «See, et olete vabad, pole mitte teie teene, vaid meie tegevusetus.»
Prantsusmaal Seine’i jõkke eksinud ja seal nädal aega lõksus olnud valgevaal õnnestus küll tundidepikkuse pingutuse tulemusel ookeanini sõidutamiseks autole tõsta, kuid teel Normandia rannikule tekkisid neli meetrit pikal veeloomal hingamisraskused, mistõttu pandi ta magama.
Luule Komissarov ehk Lull on näitleja, keda teavad kõik. Ja keda armastavad kõik. Daamide vanusest pole üldiselt muidugi sünnis rääkida, aga ega ole saladus see, et 11. august on Lulli 80. sünnipäev.
Kes arvab, et pensionieas istuvad inimesed ainult kodus televiisori ees, eksib rängalt. Seeniormeeste klubides on elutempo kohati kiirem kui noortel. Selleks on ka kindel põhjus.
Riigikontrolli hinnangul on miljonite eurode eest korraldatavate töötukassa koolitustega seotud eesmärgid liiga üldised: ei analüüsita, kui palju koolitusest töötule tegelikult kasu on olnud ja mida koolitajad oskavad. Töötukassa leiab aga, et raport on mõnevõrra aegunud ning on etteheiteid, kus nende käed on seotuks jäänud.
Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu on Muuga sadamasse toppama jäänud 80 000 tonni väetist, millest 12 000 tonni on plahvatusohtlik ammooniumnitraat. Sillamäe sadamas seisab tuhandete tonnide viisi ammoniaaki, mis on samuti plahvatusohtlik ja mürgine aine. Keemiaterminali mahutite kogumahutavus on üle 40 000 kuupmeetri, aga kui palju ammoniaaki Sillamäel täpselt seisab, ei ole kauba omanikud avaldanud. Ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) hinnangul on plahvatusohtlike ainete kogus... Читать дальше...
August on sobiv aeg püsilillepeenras muudatusi teha. Kui mõni püsik on juba liiga suureks kasvanud, nirult õitsema hakanud, umbrohtu täis, oleks hea see ümber istutada. Seda tööd ei tasu päris sügiseks jätta, sest taim peab jõudma enne talve korralikult juurduda.
Kalevikepp Gaura kuulub pajulilleliste sugukonda. Ladinakeelne nimetus Gaura tuleneb kreekakeelsest sõnast gauros, mis tähendab uhke, hiilgav, taime uhkelt püsti hoidva puhmiku tõttu. Perekonnas on umbes 20 liiki ühe- kahe- ja mitmeaastaseid rohttaimi ja poolpõõsaid, kes kasvavad looduslikult Põhja-Ameerika soojade piirkondade preerias.
Kollane karikakar (Anthemis tinctoria L.) on korvõieliste sugukonda karikakra perekonda kuuluv taimeliik, mis kasvab kuni 50 cm kõrguseks, vars on kaetud karvakestega, tumerohelised lehed sulgjad, alt karvakestega kaetud. Lehed meenutavad natuke sõnajala, köömne või raudrohu lehti. Õied on 2,5–4 cm läbimõõduga, juur narmastega sammasjuur.
”Rukkilillenektar meeldib mesilastele kõige enam,” ütles Rõhu katsejaama juhataja Toomas Tõrra. Meetaimede esiviisik on rukkilille kõrval veel raps, ussilill, keerispea ja ristik.
Hiljutine uudis, et Eesti turule jõudis mullu rekordkogus taimekaitsevahendeid, sundis Maa Elu uurima, mis on nende arvude taga. Jõudsime üllatava selgituseni.
Oisu aganikufestivalil pakuti kohvi tassist, mille võis pärast kasutamist samuti nahka pista, kes korra proovis, see uuesti soovis. Kas teisele aganikufestivalile tuleb ka järg, seda korraldajad kohe ei luba, sest nende õhin on hetkel otsas mis otsas.
Kevadel tervitasid meid igasse suuremasse poodi sisenedes istikud. Eks ikka leiab toidupoe lettidelt nii tervist turgutavat kui ka kahjustavat ja jääb igaühe otsustada, kas taimed söögipoes on hea või halb. Aga ei suutnud minagi paari kuu eest ahvatlusele vastu panna ja tõstsin söögipoes värvilisi õisi ostukärusse.
Lääne-Virumaal maakodus elav peremees Richard Talvik ostab puid aastaid ühe ja sama füüsilisest isikust ettevõtja käest ja tavaliselt kümme ruumi aastas. Vähemaga ei vea pliidi ja ahiküttega majas kuidagi välja. Kui eelmine aasta maksis ta küttepuude eest 400 eurot, siis tänavu tuleb tasuda üle mõistuse tunduvad 1200 eurot.
Suve pole enam pikalt ja varsti tuleb kütma hakata. Midagi rõõmustavat on selles raske leida, eriti tänavu, kui hüppeliselt on kallinenud kõik kütteliigid. Aga kütta tuleb ja inimesed varuvad hoolega ahjutäidet. Enam kui kaks aastakümmet puidubriketti tootnud osaühingu Briketipoisid juhatuse liige Renee Abel kinnitas Maa Elule, et hoolimata üüratust hinnatõusust ületab puidubriketi nõudlus teist aastat pakkumist.
Kallis küttepuu on pannud inimesi loovalt mõtlema ja hüppeliselt on kasvanud huvi ise metsast küttematerjali kogumas käia, paraku on siin hulk piiranguid.
