Linn ja haigla püüavad parkijaid uue maja juurde ära mahutada
Ülejärgmisel aastal valmib Viljandi kesklinnas haiglahoone Tervikum, kuid seni pole linn ja haigla kokku leppinud, kuidas selle juures parkimist kõige paremini korraldada.
Ülejärgmisel aastal valmib Viljandi kesklinnas haiglahoone Tervikum, kuid seni pole linn ja haigla kokku leppinud, kuidas selle juures parkimist kõige paremini korraldada.
SPORTRaeküla metsas kl 18 aastajooksude sari (5000 m).
Kagu-Aasia vihmametsahoone soojas niiskuses vohab troopikataimestik. Metsiku kahili ingveri kollased õisikud sirutuvad kõrgusse, tulipunased rooshibiski õied lisavad rohelusse värvi. Õhujuured ripuvad kohati nii tihedalt, et nendest tekkinud kardina tagant looma tabada on omaette kunst.
Seenelembesed eestlased tunnevad eksimatult ära punase kärbseseene, teiste mürgiste seent puhul nii enesekindlad ei olda. Mürgistusteabe keskuse õde-konsultant Ruth Kastanje sõnul on ka siis, kui oled kogemata toiduks tarvitanud mürgiseent, võimalus ellu jääda, aga tegutseda tuleb kiiresti.
Inimeste päästmist Kanada loodealadel lõõmavate metsatulekahjude lõksust takistab Meta poolt uudisteagentuuride teabe levikule seatud tõke.
Juba kevadest saadik ja läbi kogu suve põllumehi kimbutanud ning tüssanud ilmad on viinud nad koristusajaks juba varem peljatud tõdemuseni, et saak tuleb neljandiku või kolmandiku, mõnel pool lausa poole väiksem kui normaalsetel aastatel.
Holger Pukk ei ole ilmselt autor, kes praegu esimese valikuna soovitusliku kirjanduse sekka satuks. Ja küllap mõneti õigustatult. Samas ei ole kellelgi meist võimalust valida oma eluaega ning siinne rubriik on pühendatud eelkõige juubelihõngulistele raamatutele, mis väärivad tähelepanu tänapäevalgi, kirjutab arvamustoimetaja Mari Klein.
Meil, eestlastel on fantastiline ajalugu. Me ise ei oska vist seda nii näha, olles pidevalt veendunud, et saatus on meid kiusanud, laastanud ja pidevalt meie eksistentsi ohustanud, kirjutab helilooja ja esseist Jüri Reinvere.
Eesti riikluse ajaloos on üks tähelepanuväärsemaid sündmusi 35 aastat tagasi 20. augustil 1988. aastal vahetult enne südaööd Pilistvere kirikus vastu võetud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) põhikiri. Sellega loodi 104 asutajaliikme poolt mitte ainult esimene vaba ja sõltumatu partei Nõukogude Liidus, vaid ka organisatsiooniline alus Eesti Vabariigi taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel.
Suurriigi kokkuvarisemiseni viinud augustiputšist möödub 32 aastat. Veel 1991. aastal oli umbes 5000 tuumalõhkepeaga relvastatud Nõukogude armees neli miljonit meest. NSV Liit oli maailmas teine naftatootja. Tõsi, barreli hind oli mõne aastaga väga palju langenud. Mis juhtus, miks ja kuidas, neile küsimustele otsib 686-leheküljelises ülevaates vastust Moskvas kõrgkooli lõpetanud, aga pikalt läänes elanud Londoni ülikooli majandusteaduse ja politoloogia professor Vladislav Zubok.
Kuulukse, et loodav regionaalministeerium on teemaks võtnud Eesti regionaalse jaotuse. Ometigi! Viimased aastakümned on Eesti valitsuste poliitika olnud ruumipime ehk siis territoriaalsete mõjudega pole eriti arvestatud.
Ajalugu mängib omalaadset malet nii inimeste kui ka tehnikaga. Üllatuslikul moel on vihases kosmosevõidujooksus loodud nõukogude rakettmootorid istutatud omaaegsete Ameerika mandritevaheliste rakettide saba alla – need raketid olid aga muiste sihitud Nõukogude Liidu pihta. Tõsi, seegi olukord on tänaseks omalaadi kurioossel moel muutunud.
Eestis on olemas suvepealinn ja talvepealinn, suusapealinn ja teatripealinn, peopealinn ja muusikapealinn, narkopealinn ja peksupealinn. Kuid kus võiks asuda Eesti säästupealinn ehk koht, kus elada veel (suhteliselt) odav?
Üks lohakalt ette valmistatud teadusuuring lõi hilissuvise meedia kihama, kergitades taas pinnale vana valu eesti rahva kestmajäämise pärast. Naised, miks te ei sünnita?! Küsime seda neilt naistelt, kellel lapsi pole, äkki saame siis väljasuremise saladusele jälile? Sotsiaalpsühholoogilisest vaatenurgast hea teemapüstitus põrutas aga sajaga vastu eetikamüüri ja nüüd me tõenäoliselt ei saagi teada, kas naisi hoiab tagasi meestepuudus, rahapuudus, lasteaiakohtade puudus, usalduse puudus riigi vastu või veel miski muu.
Loksume rongis. Aknast paistavad võimsad kaljumäed. Meie kupeekaaslaseks on vana naine, kel parasjagu pooleli vali telefonikõne. Kuna ta väga hästi ei kuule, karjub ta väiksesse telefoni täiest kõrist ja üha uuesti. Siis paneb ta telefoni ära ning urgitseb ratastega poekotist välja ajakirjasuuruse ikooni, mida ta siis koos naabrinaisega heldinult imetleb. Tere tulemast Bulgaariasse!
«Siga!» karjus tuntud firma tüse taksojuht vihaselt ja vehkis leivapätsi meenutava käega tõrjuvalt. «Mine minema!»
Mis ühendab Sosnovski karuputke, ameerika naaritsat ja sahhalini konnatatart? Kõik nad on invasiivsed võõrliigid, kes tahtliku või tahtmatu inimtegevuse tulemusena on siin kontrollimatult vohama hakanud.
Suvel tegutseb veekogudel kirju seltskond antsakaid tegelasi. Mitmete teiste putukate seas askeldavad siin süstikukujulised massakad, kes liuglevad oma pikkadel jalgadel mööda veepinda. Need on liuskurid.