Koolijuht Indrek Lillemägi (34) on viimase aasta jooksul teinud koos kolleegidega ettevalmistusi Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi avamiseks. 1. septembril avas suurimaks Eesti puitehitiseks osutunud kool oma uksed esimese lennu õpilastele.
Presidendi kantselei rahamured algasid siis, kui president Alar Karis tuli välja valitsust kritiseerivate avaldustega. Seevastu endised kantselei direktorid rahastamise üle ei kurtnud – kui idee oli hea, leiti ka allikas selle toetuseks ja presidendi väljaütlemised neid otsuseid ei vääranud.
Andmekaitse inspektsioon (AKI) kaotas Harju maakohtu otsusega mitmeks kuuks õiguse trahvida juriidilisi isikuid isikuandmete kaitse reeglite rikkumise eest, kuna kohtu hinnangul ei võimalda seadus inspektsioonil kuni novembrini sellist karistust määrata.
Süüdistused!Solvangud!Viha!Ähvardused!Politsei!
Keskmine eestlane viskab päevas ära keskmiselt 70 grammi söögikõlbulikku toitu. Ega see esmapilgul kuigi palju tundugi, kuid aasta peale kokku teeb see juba 26 kg – umbes sama palju, kui kaalub üks keskmine 8-aastane laps. Niipidi mõeldes muutub pilt juba üsna õõvastavaks. Eriti kuna niisuguse raskusega liivakoti tõstmine on ühele kontorirotile paras katsumus.
Ehk tuleb paljudele suure üllatusena eesti kirjandusmaastikul asjaolu, et ulmekirjanduse andmebaasist BAAS võib leida ka ühe A. H. Tammsaare teose. Selleks on kirjaniku vähetuntud novellikogu «Pöialpoiss», mis ilmus täpselt sajandi eest, aastal 1923, ning sisaldab novelle «Matus», «Viiul», «Naistevõrgutaja» ja «Pöialpoiss». Teos ilmus aasta pärast Tammsaare esimest romaani «Kõrboja peremees» ning kolm aastat enne kuulsa «Tõe ja õiguse» I osa, kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino.
Ahvatlus sõrmenipsust maailma uueks muuta ning siduda end paraja portsu kuuluse ja rahaga ei tabanud teadusemaailma kaugeltki alles sel aastal seoses kõrgtemperatuursete ülijuhtidega. Eestiski on toimunud blufist kubisev võidujooks, kus unistusena terendas lootus lahendada paukselt üleilmsed energiaprobleemid. See osutus kahjuks miraažiks.
Telos’e (telos – e.k lõpp, eesmärk, tulemus) ehk mingi kindla hüvelise eesmärgi poole liikumist on ajast aega sõnastanud filosoofid, pühakirjade tõlgendajad, kirjanikud ja kunstnikud oma teostega. Paljuski on selle taga õpetus, ideoloogia või mõni muu moraalne tugipunkt, millest inimene saab lähtuda.
Praegu kehtiva korra järgi saavad kohalikud omavalitsused kooli kinni panna väga erinevate argumentidega, kuid sulgemise tingimused tuleks täpselt paika panna, ütleb haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).
Eesti lõunapoolseim, ligi 300-aastase ajalooga Mõniste kool on üks neist, mille saatus on rippunud juuksekarva otsas, kuid õpetajate, laste ja lapsevanemate ühine võitlus on taganud selle, et eile sai pidulikult alustada uut õppeaastat.
Kui Metsküla algkooli juht Pille Kaisel reedel aktusel küsis, mis on sel aastal teistmoodi, siis üks väike poiss teadis kohe vastust.
On koolivaheaja üks viimaseid päevi. Akna taga ladistab tihedat külma vihma. Kõik suvemängud on sada korda läbi mängitud, isegi mobiiltelefon, see lahutamatu kehaosa ja parim sõber, tundub täna tüütu, telekat ei vaevu sissegi lülitama. Maara (11) ja Elsa (10) sirutavad end diivanil seda- ja teistpidi. Lauamängud? Ah ei! Teeks küpsiseid? Ei viitsi. Ehitaks onni…? Elsa guugeldab loiult: «Mida teha, kui on igav?» Google pakub entusiastlikult pusle kokkupanekut, ristsõna lahendamist või miks mitte proovida origamit? Читать дальше...
Südasuvisel ajal on populaarsed reisisihtkohavalikud ilmselt orienteeritud kuumale rannaliivale. Mina soovitan aga just siis pikaks nädalalõpuks lennata Teravmägedele ehk Svalbardi. Arktika suve külastades tasub aga bikiinide asemel kaasa pakkida korralik talvemüts, kindad ning tuule- ja vihmakindlad pealisrõivad.
Augustikuu algul avanes allakirjutanule võimalus veeta paar tundi Tallinna lahel majandusminister Tiit Riisalo ja kahe iduettevõtja seltsis. Riisalo on tuntud kui käbe purjetaja – ta kuulus ka sajandivahetuse paiku ümbermaailmareisi teinud Lennuki meeskonda. Põhjuse purjed heisata andis iduettevõtetele mõeldud Regatta 2023.
Aiapidaja kurdab: «Igal aastal ussitab õuntest kolmandik ja pudeneb maha, kolmandiku rikuvad herilased ja ülejäänu mädaneb,» lisades, et on sellega leppinud. Tegelikult aga ei pea asjaga jõuetult leppima – olukorda on võimalik märgatavalt parandada.
