Новости за 09.09.2023

Str4ta on Gilles Petersoni ja Incognito veduri Bluey projekt. Duo esimene plaat ilmus 2020. aastal, eelmisel aastal järgnes «Str4tasfear», millest nüüd on tehtud digitaalne remiksplaat.

Siinse vastukaja (kaaskaja, refleksiooni) pealkirja kõik komponendid on Hando Runneli luules sedavõrd üldistava tähendusega, et igaühele neist võiks pühendada lahtiharutava mõtteetüüdi või koguni suurema käsitluse.

Contra on moodne rahvalaulik, lorilaulu ajaloolise traditsiooni viljakas hoidja ja edasiarendaja, hea-tuju-luule raskekaalu suurmeister, kes tootnud aastakümnete jooksul tööstuslikus koguses vemmalvärsse. Tema uus luulekogu «Kohalik elu» teeb poeetilise tiiru risti-rästi läbi Eestimaa.

Ohakalindude parv maandub õrna vidinaga teeäärsetel põldohakapuhmastel, vabalt elavad hall- ja hõbehaigrud luuravad linnutiikidel, oravad ragistavad sarapuupõõsas ning silkavad pähkleid mätta alla peitma.

TEATEREndlas kl 19 ooperilavastus «Tuhkatriinu» (suures saalis).

Kooliaasta on hooga käima lükatud ning suveaeg selja taha jäänud. Varajased ärkamised ning hilised õhtutunnid kodutööde seltsis on saanud taas osaks noorte igapäevatoimetustest. Lääneranna vallas Virtsus elavate koolijütside jaoks on sellest sügisest aga hommikune koolitee seiklus omaette, sest senise põhikooli asemel, mis vallavolikogu otsusel muudeti vaid 4-klassiliseks, hakati tarkust taga ajama üle väina praami- ja bussisõidu kaugusel Muhu Põhikoolis.

Päev enne Keskerakonna juhivalimisi on ennustamise tulemus sama, mis viimased kaks kuud: viik. Nii Mihhail Kõlvarti kui Tanel Kiige inimesed räägivad, et seis on tasavägine ja kes võidab, pole teada.

Ei möödu nädalatki, mil mõni Soome ehitusfirma pankrotti ei lähe. Prognooside kohaselt võib sektoris tööta jääda kuni 30 000 inimest ja see puudutab valusalt ka tuhandeid põhjanaabrite ehitustel töötavaid eestlasi.

On öö, on võsastunud metsatukk elumajade lähedal. Läbi võseriku kahlab taskulambiga endale teed valgustades üksildane daam, heites aeg-ajalt selja taha murelikke pilke. On ilmne, et ta ei tunne end tolles kandis sugugi koduselt, kuid miski – tugevam kui inimtühja paiga tekitatud kõhedus ja päevatöö väsimus – on ta siia võpsikusse siiski ajanud.

Nädala vastaja on filmirežissöör Rain Rannu, keda küsitles Mart Raudsaar.

Metsküla kooli pole ametlikult enam olemas, koolijuhataja Pille Kaisel on rangelt võttes töötu, aga sellest hoolimata läheb õppetöö enam kui sada aastat vanas majas Matsalu lahe kaldal edasi.

Keskmine reformierakondlane ei ole just särasilmne Kaja Kallase (RE) kui peaministri fänn, kuid samas ei tee ükski võimalik konkurent otsustavat sammu tema mahavõtmiseks. Nii võib oravate reedese juhatuse ja fraktsiooni koosoleku kokku võtta.

Eesti majanduse seis ei ole kiita. Postimees Nädal palus ekspertidel hinnata, mida saaks veel teha olukorra parandamiseks.

Akadeemik Peeter Saari arutleb selle üle, milline võiks välja näha ajaloos judinaid tekitanud julm hukkamisviis määramatus tulevikus, kui inimkonnal on tehnoloogilist võimekust praegusest kuhjaga rohkem. Iseasi, kas siis on üldse põhjust inimesi hukata, aga näib, et relatiivsusteooria võib pakkuda lahendusi, kuidas inimene piinadeta pihustada.

Eesti Vabariigi teekond iseseisvusele oli keeruline ja täis vapraid inimesi, kes unistasid vabast riigist. Üks varajasi katseid luua Eesti Vabariik leidis aset 1905. aastal Koeru lähedal Vaali külas. See lugu räägib sellest, kuidas Vaali küla mehed eesotsas Hans Anton Schultzi ja Mart Jürmanniga tõstsid vabaduse ja iseseisvuse lipu ning kuidas nende unistused tragöödiaks muutusid.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on elavaks tõestuseks, et vereliinid (eesti ja korea) ei maksa tegelikult midagi inimese keele- ja komberuumi kuulumisel.

Enne kui kohtunik relvarühmituse Proud Boys endisele juhile 22-aastase vanglakaristuse teatavaks tegi, väljendas Enrique Tarrio kahetsust Kapitooliumi ründamise pärast ja nimetas 2021. aasta 6. jaanuari sündmusi rahvuslikuks häbiplekiks.

Kristin Tattar tõestas, et kettagolfis talle maailmas praegu vastast ei leidu. Naiste maailma esinumber läks USAs toimunud maailmameistrivõistlustele vastu tiitlikaitsjana ning naasis heitlusest kahekordse ilmameistrina.

Maaliline Rõuge on juba ligi paar aastakümmet olnud Võru Kreutzwaldi kooli direktori Taavi Karu (46) ja kirjanikust õpetaja Grethe Rõõmu (46) kodu.

Nüüd, kus suvine kuivus on möödunud, on aeg üle vaadata muru ning kui vaja, parandada kuivanud ja kahjustunud kohti. Olud on selleks soodsamadki kui kevadel.

Mees neljakümnendates, kes on olnud paarkümmend aastat õnnelikus abielus, räägib: «Ta on tüütu! Iga tema püüd mulle meelepärane olla ajab mind närvi! Ma tahan olla omaette, ma ei jaksa tema lobisemist lakkamatult kuulata.» Aga nüüd on tal igav.

Esimesed jutud sügise saabumisest võetakse sageli vastu vaenulikult. «Juba sügis!? Tahan veel suve!» Õnneks ollakse tunduvalt positiivsemad moesügise saabumise suhtes. Seda enam, et see on jätkuvalt värviline ning sellesse on sulandunud ka suviseid momente.

Kui Harald Suislepa (1921–2000) kohta küsitaks midagi mõnes mälumängus, siis küllap puudutaks see fakti, et ta oli Silvia Rannamaa abikaasa. Neid teatakse ka kui tuntud suvekassarlaste paari. Aga kas Jaak Joala kuulsaks lauldud «Linavästriku laulu» linavästrik toimetas Kassaris või Suislepa lapsepõlvemaadel Kunda kandis, sellele oskaks vastata ainult luuletuse autor ise. Igatahes Kunda külas, kus tulevane kirjanik vanaisa talus üles kasvas, hüpitavad linavästrikud händi tänagi, kirjutab ajakirjanik Aivi Parijõgi.