Suured ideed on ikka masse paelunud. 20. sajandil oli üheks suuremaks ja tagajärgedelt võikamaks kommunism, mis tänaseks juba halli vanakesena oma elukaart lõpetab. Utoopiaid aga jätkub. Meie kandis on mõnda aega liikvel olnud idee, mis nüüdseks mürsikuikka jõudnud: Rail Baltic.
Tartu Kunstimuuseumis on avatud väljapanek «Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel». Esitletakse 159 teost, millest mõistagi suurema osa moodustavad maalid.
Külma sügisvihma käes Noblessneri valukoja ukse taga ootavate k-popi (Lõuna-Korea popmuusika) fännide elevust ei suutnud miski vaibutada. K-popi signatuuriks olevad suured show’-elemendid, haaravad tantsuseaded ja ohtralt fännisuhtlust tõid saali peamiselt naissoost fännid.
Saabudes Postimehega kohtuma, on Belgia eurosaadik Assita Kanko küll hoogne ja heatujuline, kuid samas ka mõnevõrra häiritud meeleolus.
Läti tegeleb praegu Rail Balticu Leedu poole viiva otsa ehitamisega, aga Eesti suund on tegelikult sama tähtis, ja Tallinn ei tohiks ka olla selle raudtee lõpp-peatus, leiab lõunanaabrite seimi vastne spiiker Daiga Mieriņa.
Üleeile Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister» otsustas peaminister Kaja Kallas (RE) välja võtta püssi ja iseendale jalga tulistada. Vabatahtlikult. Keegi ei sundinud.
Möödunud nädalal käisid hariduslike erivajadustega laste vanemad riigikogu kultuurikomisjonis, sest nende hinnangul on eestikeelsele haridusele üleminekul jäetud tähelepanuta erivajadustega lapsed, kelle emakeel on vene keel.
Eesti Pank toetas oma endise juhi Siim Kallase (RE) elulooraamatu ilmumist 5000 euroga, põhjendades seda Kallase panusega rahareformi ning Eesti rahandus- ja majanduspoliitika kujundamisse. Toetuse saamiseks tuli esitada taotlus.
Kuigi meretuuleparkide rajamisest oleks Eestil roheambitsioonide saavutamisel väga palju abi, on neile riikliku garantii pakkumine riskantne. Kui elektrihind peaks palju langema, tuleb hakata tootjatele priskeid hüvitisi maksma.
Nähtused, mida selle aasta Nobeli keemiapreemia saajad uurivad, on tõepoolest mõneti sama teada-tuntud kui kärbsedki. Seda keemiateaduse haru kutsutakse kolloidkeemiaks ning selle uuritavaid osakesi ja nende protsesse on kirjeldatud varemgi. Siin on aga siiski üsna suur «aga».
