Igal teisel Eesti noorel on vähemalt kaks õde-venda, mis tähendab, et ligi pool noorte põlvkonnast kasvab peredes, kus on kokku vähemalt kolm last. Selliseid peresid nimetatakse tänapäeval lasterikasteks peredeks ning paljud neist võtavad osa mõne Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) maakondliku liikmesorganisatsiooni tegevusest.ELPLi jaoks on käesolev aasta eriline: tähistatakse 25 tegevusaasta täitumist. Selle aja jooksul on lasterikaste perede heaks juba väga palju teha suudetud, aga endiselt on ka murekohti. Uurisin rahvastiku- ja perepoliitika eest vastutavalt sotsiaalkaitseministrilt Signe Riisalolt (RE), mida riik plaanib lasterikkuse toetamiseks ja väärtustamiseks ära teha.
