„Sinuta kevad on tühi, kõik kas möödas või eel. Unetust piinab vaikus, koidik on kaugel ees...“
„Sinuta kevad on tühi, kõik kas möödas või eel. Unetust piinab vaikus, koidik on kaugel ees. Hellalt ükskõikne süda kiretult tunde ta lööb. Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös,“ kõlas salm helilooja Arne Oidi ja tekstimeister Heldur Karmo laulus „Kaks kuukiirt mu toas“. Marju Kuudi häälega. Seda hingekriipivat häält kuuleb nüüdsest üksnes helikandjailt, sest Marjut enam ei ole. Ta on läinud. Tükkis oma sära ja isepäisusega. Ent tema hääl jääb.