Diginomaadid ja need teised nomaadid
/nginx/o/2022/06/16/14629471t1h60f0.jpg)
Sattusin Jessica Bruderi «Nomaadimaad» lugema pärast seda, kui üks sõber oli seda väga kiitnud. Pärast lugemist olen temaga igati nõus – see on haarav ja kaunis raamat. Aga kui tema luges sellest välja palju võimalusi unistuste täitmiseks, veerisin mina kokku hulga higi ja pisaraid ja meeleheidet. Kuidas siis nii, kas üks meist sai millestki väga valesti aru? Aus vastus on, et muidugi mitte, «Nomaadimaa» ongi nii mitmekihiline, et on täis nii võite kui ka lootusetust.