Sydney linna serval, varjus lehtede all, leiab aset vaikne, ent kõnekas lahing. Ühel pool sissetoodud kodurott – visa, vastupidav ja pealetükkiv. Teisel pool põline vesirott – jõuline, lihasööja ja täiesti kodumaine. Öise rajakaamera salvestus, milles vesirott sööstab varitsusest ja ajab musta roti pakku, võib tähendada enamat kui pelka toidukonkurentsi. See võib olla esimene vihje uuele, looduslikule strateegiale võitluses linnakahjuritega. Uurijad kaaluvad nüüd võimalust, et just vesirott võiks saada liitlaseks suurtes rotirohketes linnades. Aga kas see üksainus vahejuhtum viitab loodusliku tasakaalu taastumisele — või oli see vaid juhuslik kokkupõrge?
