Teet Kallas: „See oli üks huvitav elamus – ma hakkasin uskuma, et nii see surm käibki.“
„Jalad liiguvad, kurat, aga vat mitte õiges suunas,“ ütleb Teet Kallas, aprillis 80 saanud kirjanik. Ta viipab voodi kõrval seisva käimislaua suunas: „Kuidagi ma kõnnin selle raisaga, aga ma ei hakka teile demonstreerima, ma olen siis abitu. Füsioterapeudid on siin hakkajad tädid, teevad nihukest pulli ka, et jätsid mu ükskord üksinda, vaatasid, mis ma teen. Ei no pärast ilmusid välja. Ma ei saanud voodisse tagasi, ei teadnud, kuidas selg ees tuleb tulla. Muu oli korras.“ Teet Kallas on Keilas, õendushaiglas. Читать дальше...